suukool.ee Open in urlscan Pro
217.146.69.27  Public Scan

Form analysis
1 forms found in the DOM

GET /et/component/finder/search?Itemid=103

<form class="mod-finder js-finder-searchform form-search" action="/et/component/finder/search?Itemid=103" method="get" role="search">
  <label for="mod-finder-searchword191" class="visually-hidden finder">Otsi</label>
  <div class="awesomplete"><input type="text" name="q" id="mod-finder-searchword191" class="js-finder-search-query form-control" value="" placeholder="Otsi…" autocomplete="off" aria-expanded="false" aria-owns="awesomplete_list_1" role="combobox">
    <ul hidden="" role="listbox" id="awesomplete_list_1"></ul><span class="visually-hidden" role="status" aria-live="assertive" aria-atomic="true">Type 2 or more characters for results.</span>
  </div>
  <input type="hidden" name="Itemid" value="103">
</form>

Text Content

Otsi
Type 2 or more characters for results.
 * 
 * 


 MENÜÜ

NUTIKAD TÕMBAVAD UUE SUUKOOLI ÄPI
– Motiveerib regulaarselt hambaid pesema
– Oma kasutajakonto igale pere lapsele
– Põnev suukollidega võitlemise mäng
– Võida Suukooli auhind
Äpi info
SAADA LAPS HAMBAARSTILE!
Kuni 19-aastaste hambaravi eest tasub Tervisekassa.

Leia sobiv hambaarst ja broneeri aeg juba täna!

OTSI ARSTI
IGAPÄEVANE JUHENDATUD HAMBAPESU
LASTEAEDADES ÜLE EESTI
LOE JA REGISTREERI
NUTIKAD TÕMBAVAD UUE SUUKOOLI ÄPI
– Motiveerib regulaarselt hambaid pesema
– Oma kasutajakonto igale pere lapsele
– Põnev suukollidega võitlemise mäng
– Võida Suukooli auhind
Äpi info
SAADA LAPS HAMBAARSTILE!
Kuni 19-aastaste hambaravi eest tasub Tervisekassa.

Leia sobiv hambaarst ja broneeri aeg juba täna!

OTSI ARSTI
IGAPÄEVANE JUHENDATUD HAMBAPESU
LASTEAEDADES ÜLE EESTI
LOE JA REGISTREERI
NUTIKAD TÕMBAVAD UUE SUUKOOLI ÄPI
– Motiveerib regulaarselt hambaid pesema
– Oma kasutajakonto igale pere lapsele
– Põnev suukollidega võitlemise mäng
– Võida Suukooli auhind
Äpi info



JÄRGIDES VIIT REEGLIT, HOIAD TERVENA NII ENDA KUI KA OMA LAPSE HAMBAD:


JÄRGIDES NEID VIIT REEGLIT, HOIAD TERVED NII ENDA KUI KA OMA LAPSE HAMBAD:


TOITU TERVISLIKULT

 

Tervislik toitumine tähendab kokkuvõttes seda, et ei sööda rohkem ega vähem, kui
organism vajab, ning tehakse seda tasakaalustatult – organism saab toidust kõik
vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne.

Miks on hammastele halb süüa palju magusat? Sellepärast, et mikroobid saavad
magusast palju energiat ja toodavad nii pikka aega hapet ehk tekitavad pika ja
tugeva happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Uuringutega on tõestatud, et
inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem
hambaauke. Sellest tuleneb ka soovitus vältida lapse liigset magusatarbimist
ning vähendada suhkru, mee jms kogust toidu valmistamisel.

Paljudes toiduainetes, nagu näiteks jogurtites, kohukestes, mahlajookides,
valmistoitudes, kastmetes, karastusjookides jne., on palju lisatud suhkrut.
Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud: sahharoos, fruktoos,
glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Et teada,
kui palju suhkruid ja n-ö peidetud suhkruid toode sisaldab, tuleb lugeda
pakendil olevat  koostisosade loetelu. Nii saad vältida enda ja oma pere
liialdamist suhkruga. Huvi korral vaata lisaks toitumine.ee.

Magusa täielik väljajätmine menüüst ei ole võluvahend, mis aitaks meil nii laste
kui ka enda hambad tervena hoida. Mõistlikus koguses magusaid jooke ja
süsivesikuterikkaid sööke võib süüa, aga tähtis on teha seda õigel ajal –
põhisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Sama käib puuviljade
kohta.

Suhkruid sisaldav toit peaks olema hammastega kontaktis võimalikult lühikest
aega. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid
hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Seepärast on
hammastele eriti ohtlikud need maiustused, mida hoitakse suus kaua, näiteks
lutsukommid, pulgakommid, suhkruga mullinätsud jne.

Samal põhjusel soodustab hambaaukude teket hammaste külge kleepuv toit. Selleks
on näiteks krõpsud, küpsised, hommikusöögihelbed, iirisekommid jms.

Hambasõbralikeks võib pidada neid toiduaineid, mida hambaauke põhjustavatel
bakteritel on keerulisem oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on hambapinnale
mittekleepuvad vähese suhkrusisaldusega toiduained. Näiteks toored köögiviljad,
pähklid, mandlid, seemned, kõva juust jne. Nii keha kui ka hammaste tervisele
mõeldes tasub tervislikuks vahepalaks eelistada just selliseid toiduaineid.

Oluline on süüa puu- ja köögivilju toorelt. Lausa vajalik on see lastele ja
noortele, et arenevad näo- ja lõualuu struktuurid saaksid piisavalt koormust.
Samuti stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust, mis omakorda aitab kaitsta
hambaid, nõrgendades happerünnakut.

Loe edasi


JANU KORRAL JOO VETT

 


 Janu korral tuleb võimalusel juua alati vett. Puhas vesi on kõige parem valik,
kuna seda võib juua igal ajal, samas kui mahla (ka lisatud suhkruta mahla),
morssi, smuutit, keefiri, piima, maitsega vett jne. peaks jooma söögikorra ajal.
Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid
toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.

Tuleb meeles pidada, et  mitmesuguste lisanditega maitsestatud joogivesi ei sobi
pidevaks joomiseks. Sidruniviiludega vesi on happeline ning nõrgestab
hambavaapa. Kurgiviilude või marjadega maitsestatud vesi sisaldab vähesel määral
looduslikke suhkruid, mis annavad energiat mikroobidele, kes toodavad sellest
hammast kahjustavat hapet.

Igal ajal joomiseks ja ka suus happerünnaku vähendamiseks sobib ainult ilma
lisanditeta gaseerimata puhas vesi.

Kasulik nipp: Et vähendada toidujääkide hulka suus ning sülje happelisust, anna
lapsele ja võta ka ise söögikorra lõpetuseks lonks vett.

Loe edasi


PEA TOIDUKORDADE VAHEL 3 TUNDI PAUSI




Tervislik toitumine, suhkrukoguse vähendamine ja vee joomine on olulised, aga
hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või
joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet
tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust
või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb
hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle
tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet
toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.

Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm
tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.

Soovituslik on päevas 4–5 toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning paar
vahepala. Lastel on söögiaegadest keerulisem kinni pidada siis, kui toit on kogu
aeg käeulatuses. Põhisöögikorra ajal ei ole neil siis isu ning nad näksivad iga
natukese aja tagant. Kuna lastel alles kujuneb suukeskkond, moodustuvad hambad
ja kujunevad harjumused, on just nende puhul eriti oluline jälgida, et
toidukorrad oleksid regulaarsed ja nende vahel saaksid hambad puhata.

Oluline on mõista, et iga väike amps kotletist, õunast vms ja ka lonks isetehtud
ilma suhkruta mahla on mikroobide jaoks toidukord, millele järgneb happerünnak.
Seepärast peab toidukorrad läbi mõtlema – mida on soov süüa ja mida kehal on
vaja ‒ ning sööma õigel ajal. Lastele võib selgituseks rääkida, et me ei saa iga
natukese aja tagant süüa, kuna nii keha kui ka hambad vajavad puhkust, et olla
terved. Võib kasutada ka väljendit hambapaus ‒ me sööme või joome (midagi muud
peale vee) siis, kui on söögiaeg. Pausi ajal võib juua ainult puhast vett.

Loe edasi


TOITU TERVISLIKULT

 

Tervislik toitumine tähendab kokkuvõttes seda, et ei sööda rohkem ega vähem, kui
organism vajab, ning tehakse seda tasakaalustatult – organism saab toidust kõik
vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne.

Miks on hammastele halb süüa palju magusat? Sellepärast, et mikroobid saavad
magusast palju energiat ja toodavad nii pikka aega hapet ehk tekitavad pika ja
tugeva happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Uuringutega on tõestatud, et
inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem
hambaauke. Sellest tuleneb ka soovitus vältida lapse liigset magusatarbimist
ning vähendada suhkru, mee jms kogust toidu valmistamisel.

Paljudes toiduainetes, nagu näiteks jogurtites, kohukestes, mahlajookides,
valmistoitudes, kastmetes, karastusjookides jne., on palju lisatud suhkrut.
Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud: sahharoos, fruktoos,
glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Et teada,
kui palju suhkruid ja n-ö peidetud suhkruid toode sisaldab, tuleb lugeda
pakendil olevat  koostisosade loetelu. Nii saad vältida enda ja oma pere
liialdamist suhkruga. Huvi korral vaata lisaks toitumine.ee.

Magusa täielik väljajätmine menüüst ei ole võluvahend, mis aitaks meil nii laste
kui ka enda hambad tervena hoida. Mõistlikus koguses magusaid jooke ja
süsivesikuterikkaid sööke võib süüa, aga tähtis on teha seda õigel ajal –
põhisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Sama käib puuviljade
kohta.

Suhkruid sisaldav toit peaks olema hammastega kontaktis võimalikult lühikest
aega. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid
hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Seepärast on
hammastele eriti ohtlikud need maiustused, mida hoitakse suus kaua, näiteks
lutsukommid, pulgakommid, suhkruga mullinätsud jne.

Samal põhjusel soodustab hambaaukude teket hammaste külge kleepuv toit. Selleks
on näiteks krõpsud, küpsised, hommikusöögihelbed, iirisekommid jms.

Hambasõbralikeks võib pidada neid toiduaineid, mida hambaauke põhjustavatel
bakteritel on keerulisem oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on hambapinnale
mittekleepuvad vähese suhkrusisaldusega toiduained. Näiteks toored köögiviljad,
pähklid, mandlid, seemned, kõva juust jne. Nii keha kui ka hammaste tervisele
mõeldes tasub tervislikuks vahepalaks eelistada just selliseid toiduaineid.

Oluline on süüa puu- ja köögivilju toorelt. Lausa vajalik on see lastele ja
noortele, et arenevad näo- ja lõualuu struktuurid saaksid piisavalt koormust.
Samuti stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust, mis omakorda aitab kaitsta
hambaid, nõrgendades happerünnakut.

Loe edasi


JANU KORRAL JOO VETT

 


 Janu korral tuleb võimalusel juua alati vett. Puhas vesi on kõige parem valik,
kuna seda võib juua igal ajal, samas kui mahla (ka lisatud suhkruta mahla),
morssi, smuutit, keefiri, piima, maitsega vett jne. peaks jooma söögikorra ajal.
Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid
toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.

Tuleb meeles pidada, et  mitmesuguste lisanditega maitsestatud joogivesi ei sobi
pidevaks joomiseks. Sidruniviiludega vesi on happeline ning nõrgestab
hambavaapa. Kurgiviilude või marjadega maitsestatud vesi sisaldab vähesel määral
looduslikke suhkruid, mis annavad energiat mikroobidele, kes toodavad sellest
hammast kahjustavat hapet.

Igal ajal joomiseks ja ka suus happerünnaku vähendamiseks sobib ainult ilma
lisanditeta gaseerimata puhas vesi.

Kasulik nipp: Et vähendada toidujääkide hulka suus ning sülje happelisust, anna
lapsele ja võta ka ise söögikorra lõpetuseks lonks vett.

Loe edasi


PESE HAMBAID 2 KORDA PÄEVAS 2 MINUTIT

 

Hambaid peab pesema kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Pesta tuleks vähemalt
kaks minutit järjest, et kõik hambapinnad saaksid korralikult puhtaks.

Kaks minutit on nii laste kui ka täiskasvanute jaoks pikk aeg. Hambapesu aega
võiks kontrollida, kasutades nutitelefoni rakendusi, spetsiaalset liivakella või
elektrilist hambaharja, mis annab märku, kui kaks minutit on täis.

Kuna hambahari hammaste vahelt puhastama ei ulatu, on hammaste kontaktpindade
puhastamiseks ja igemete põletikuvabana hoidmiseks vaja kasutada vähemalt kord
päevas hambaniiti.

Ideaalne oleks, kui hommikul saaks hambaid pesta u. 30 minutit pärast
hommikusööki ehk siis, kui suurem happerünnak on läbi. Kui oodata ei saa, siis
kehtib põhimõte: peaasi et pestud saab, olgu siis enne või pärast hommikusööki.

Pärast õhtust hambapesu ei tohi enam midagi süüa, juua tohib ainult vett.

Hambapasta valikul võiks eelistada fluoriide sisaldavaid tooteid, mis aitavad
vältida hambaaukude teket. Uuringud on näidanud, et fluoriidid tugevdavad
hambavaapa, muutes selle happerünnakule vähem vastuvõtlikuks.

Hambapesu lõpetuseks soovitatakse üleliigne hambapastavaht suust ainult välja
sülitada ning mitte loputada suud veega. Nii jääb hambapasta pikemaks ajaks suhu
toimima ja fluoriidide kasutegur on maksimaalne.

Väga oluline on hambapastat õigesti doseerida.

Kooliealistele lastele ja täiskasvanutele on piisav herneterasuurune (umbes 0,25
ml) ehk lapse väikese sõrme küüne suurune kogus pastat.

Hambahari vali pehmete harjastega (märgistusega soft). Pehmed harjased ei
kahjusta igemeid ega hambapinda, need on painduvamad ja ulatuvad ka raskesti
ligipääsetavatesse kohtadesse. Laste hammaste pesemiseks sobib nii tavaline kui
ka elektriline hambahari.

Hambaharja on mõistlik vahetada iga kolme kuu tagant. Uus hambahari eemaldab
hambakattu paremini kui juba kulunud vana. Harjaste tipust kaduma hakkav värv
või kõverdunud harjased näitavad, et hambahari on vana ja tuleb välja vahetada.



Loe edasi


KÄI KORD AASTAS HAMBAARSTI JUURES




Miks peab käima kord aastas hambaarsti juures? Siis saad kindel olla, et
hammastega on kõik korras.

Ära unusta tuua last kord aastas hambaarsti juurde, ka siis, kui ta midagi ei
kurda. Ainult hambaarst näeb täpselt, kas kõik hambad on puhtad ja terved.
Lisaks on oluline tekitada lapsele hambaarsti juures käimise harjumust. Nii on
lapsel parem koostöö hambaarstiga, vähem hirme ja saame ennetada suuremaid
hambaprobleeme. Kui laps on hambaarsti sõber, siis on ka lapsevanema elu veidike
lihtsam!

Laste hambaravi eest tasub Eesti Tervisekassa kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
Lepingupartnerid leiad siit:
https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa-lepingupartnerid/hambaarstid.

Loe edasi


PEA TOIDUKORDADE VAHEL 3 TUNDI PAUSI




Tervislik toitumine, suhkrukoguse vähendamine ja vee joomine on olulised, aga
hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või
joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet
tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust
või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb
hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle
tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet
toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.

Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm
tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.

Soovituslik on päevas 4–5 toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning paar
vahepala. Lastel on söögiaegadest keerulisem kinni pidada siis, kui toit on kogu
aeg käeulatuses. Põhisöögikorra ajal ei ole neil siis isu ning nad näksivad iga
natukese aja tagant. Kuna lastel alles kujuneb suukeskkond, moodustuvad hambad
ja kujunevad harjumused, on just nende puhul eriti oluline jälgida, et
toidukorrad oleksid regulaarsed ja nende vahel saaksid hambad puhata.

Oluline on mõista, et iga väike amps kotletist, õunast vms ja ka lonks isetehtud
ilma suhkruta mahla on mikroobide jaoks toidukord, millele järgneb happerünnak.
Seepärast peab toidukorrad läbi mõtlema – mida on soov süüa ja mida kehal on
vaja ‒ ning sööma õigel ajal. Lastele võib selgituseks rääkida, et me ei saa iga
natukese aja tagant süüa, kuna nii keha kui ka hambad vajavad puhkust, et olla
terved. Võib kasutada ka väljendit hambapaus ‒ me sööme või joome (midagi muud
peale vee) siis, kui on söögiaeg. Pausi ajal võib juua ainult puhast vett.

Loe edasi



TOITU TERVISLIKULT

 

Tervislik toitumine tähendab kokkuvõttes seda, et ei sööda rohkem ega vähem, kui
organism vajab, ning tehakse seda tasakaalustatult – organism saab toidust kõik
vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne.

Miks on hammastele halb süüa palju magusat? Sellepärast, et mikroobid saavad
magusast palju energiat ja toodavad nii pikka aega hapet ehk tekitavad pika ja
tugeva happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Uuringutega on tõestatud, et
inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem
hambaauke. Sellest tuleneb ka soovitus vältida lapse liigset magusatarbimist
ning vähendada suhkru, mee jms kogust toidu valmistamisel.

Paljudes toiduainetes, nagu näiteks jogurtites, kohukestes, mahlajookides,
valmistoitudes, kastmetes, karastusjookides jne., on palju lisatud suhkrut.
Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud: sahharoos, fruktoos,
glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Et teada,
kui palju suhkruid ja n-ö peidetud suhkruid toode sisaldab, tuleb lugeda
pakendil olevat  koostisosade loetelu. Nii saad vältida enda ja oma pere
liialdamist suhkruga. Huvi korral vaata lisaks toitumine.ee.

Magusa täielik väljajätmine menüüst ei ole võluvahend, mis aitaks meil nii laste
kui ka enda hambad tervena hoida. Mõistlikus koguses magusaid jooke ja
süsivesikuterikkaid sööke võib süüa, aga tähtis on teha seda õigel ajal –
põhisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Sama käib puuviljade
kohta.

Suhkruid sisaldav toit peaks olema hammastega kontaktis võimalikult lühikest
aega. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid
hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Seepärast on
hammastele eriti ohtlikud need maiustused, mida hoitakse suus kaua, näiteks
lutsukommid, pulgakommid, suhkruga mullinätsud jne.

Samal põhjusel soodustab hambaaukude teket hammaste külge kleepuv toit. Selleks
on näiteks krõpsud, küpsised, hommikusöögihelbed, iirisekommid jms.

Hambasõbralikeks võib pidada neid toiduaineid, mida hambaauke põhjustavatel
bakteritel on keerulisem oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on hambapinnale
mittekleepuvad vähese suhkrusisaldusega toiduained. Näiteks toored köögiviljad,
pähklid, mandlid, seemned, kõva juust jne. Nii keha kui ka hammaste tervisele
mõeldes tasub tervislikuks vahepalaks eelistada just selliseid toiduaineid.

Oluline on süüa puu- ja köögivilju toorelt. Lausa vajalik on see lastele ja
noortele, et arenevad näo- ja lõualuu struktuurid saaksid piisavalt koormust.
Samuti stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust, mis omakorda aitab kaitsta
hambaid, nõrgendades happerünnakut.

Loe edasi


JANU KORRAL JOO VETT

 


 Janu korral tuleb võimalusel juua alati vett. Puhas vesi on kõige parem valik,
kuna seda võib juua igal ajal, samas kui mahla (ka lisatud suhkruta mahla),
morssi, smuutit, keefiri, piima, maitsega vett jne. peaks jooma söögikorra ajal.
Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid
toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.

Tuleb meeles pidada, et  mitmesuguste lisanditega maitsestatud joogivesi ei sobi
pidevaks joomiseks. Sidruniviiludega vesi on happeline ning nõrgestab
hambavaapa. Kurgiviilude või marjadega maitsestatud vesi sisaldab vähesel määral
looduslikke suhkruid, mis annavad energiat mikroobidele, kes toodavad sellest
hammast kahjustavat hapet.

Igal ajal joomiseks ja ka suus happerünnaku vähendamiseks sobib ainult ilma
lisanditeta gaseerimata puhas vesi.

Kasulik nipp: Et vähendada toidujääkide hulka suus ning sülje happelisust, anna
lapsele ja võta ka ise söögikorra lõpetuseks lonks vett.

Loe edasi



PEA TOIDUKORDADE VAHEL 3 TUNDI PAUSI




Tervislik toitumine, suhkrukoguse vähendamine ja vee joomine on olulised, aga
hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või
joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet
tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust
või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb
hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle
tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet
toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.

Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm
tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.

Soovituslik on päevas 4–5 toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning paar
vahepala. Lastel on söögiaegadest keerulisem kinni pidada siis, kui toit on kogu
aeg käeulatuses. Põhisöögikorra ajal ei ole neil siis isu ning nad näksivad iga
natukese aja tagant. Kuna lastel alles kujuneb suukeskkond, moodustuvad hambad
ja kujunevad harjumused, on just nende puhul eriti oluline jälgida, et
toidukorrad oleksid regulaarsed ja nende vahel saaksid hambad puhata.

Oluline on mõista, et iga väike amps kotletist, õunast vms ja ka lonks isetehtud
ilma suhkruta mahla on mikroobide jaoks toidukord, millele järgneb happerünnak.
Seepärast peab toidukorrad läbi mõtlema – mida on soov süüa ja mida kehal on
vaja ‒ ning sööma õigel ajal. Lastele võib selgituseks rääkida, et me ei saa iga
natukese aja tagant süüa, kuna nii keha kui ka hambad vajavad puhkust, et olla
terved. Võib kasutada ka väljendit hambapaus ‒ me sööme või joome (midagi muud
peale vee) siis, kui on söögiaeg. Pausi ajal võib juua ainult puhast vett.

Loe edasi


PESE HAMBAID 2 KORDA PÄEVAS 2 MINUTIT

 

Hambaid peab pesema kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Pesta tuleks vähemalt
kaks minutit järjest, et kõik hambapinnad saaksid korralikult puhtaks.

Kaks minutit on nii laste kui ka täiskasvanute jaoks pikk aeg. Hambapesu aega
võiks kontrollida, kasutades nutitelefoni rakendusi, spetsiaalset liivakella või
elektrilist hambaharja, mis annab märku, kui kaks minutit on täis.

Kuna hambahari hammaste vahelt puhastama ei ulatu, on hammaste kontaktpindade
puhastamiseks ja igemete põletikuvabana hoidmiseks vaja kasutada vähemalt kord
päevas hambaniiti.

Ideaalne oleks, kui hommikul saaks hambaid pesta u. 30 minutit pärast
hommikusööki ehk siis, kui suurem happerünnak on läbi. Kui oodata ei saa, siis
kehtib põhimõte: peaasi et pestud saab, olgu siis enne või pärast hommikusööki.

Pärast õhtust hambapesu ei tohi enam midagi süüa, juua tohib ainult vett.

Hambapasta valikul võiks eelistada fluoriide sisaldavaid tooteid, mis aitavad
vältida hambaaukude teket. Uuringud on näidanud, et fluoriidid tugevdavad
hambavaapa, muutes selle happerünnakule vähem vastuvõtlikuks.

Hambapesu lõpetuseks soovitatakse üleliigne hambapastavaht suust ainult välja
sülitada ning mitte loputada suud veega. Nii jääb hambapasta pikemaks ajaks suhu
toimima ja fluoriidide kasutegur on maksimaalne.

Väga oluline on hambapastat õigesti doseerida.

Kooliealistele lastele ja täiskasvanutele on piisav herneterasuurune (umbes 0,25
ml) ehk lapse väikese sõrme küüne suurune kogus pastat.

Hambahari vali pehmete harjastega (märgistusega soft). Pehmed harjased ei
kahjusta igemeid ega hambapinda, need on painduvamad ja ulatuvad ka raskesti
ligipääsetavatesse kohtadesse. Laste hammaste pesemiseks sobib nii tavaline kui
ka elektriline hambahari.

Hambaharja on mõistlik vahetada iga kolme kuu tagant. Uus hambahari eemaldab
hambakattu paremini kui juba kulunud vana. Harjaste tipust kaduma hakkav värv
või kõverdunud harjased näitavad, et hambahari on vana ja tuleb välja vahetada.



Loe edasi



KÄI KORD AASTAS HAMBAARSTI JUURES




Miks peab käima kord aastas hambaarsti juures? Siis saad kindel olla, et
hammastega on kõik korras.

Ära unusta tuua last kord aastas hambaarsti juurde, ka siis, kui ta midagi ei
kurda. Ainult hambaarst näeb täpselt, kas kõik hambad on puhtad ja terved.
Lisaks on oluline tekitada lapsele hambaarsti juures käimise harjumust. Nii on
lapsel parem koostöö hambaarstiga, vähem hirme ja saame ennetada suuremaid
hambaprobleeme. Kui laps on hambaarsti sõber, siis on ka lapsevanema elu veidike
lihtsam!

Laste hambaravi eest tasub Eesti Tervisekassa kuni lapse 19-aastaseks saamiseni.
Lepingupartnerid leiad siit:
https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa-lepingupartnerid/hambaarstid.

Loe edasi


LASTE HAMMASTE TERVIS VANUSE JÄRGI

Rase
Imik
Väikelaps
Koolilaps


HAMBAPESULAUL

Loading...

Suukooli hambapesu­­laulu fonogramm
Suukooli hambapesulaul
Suukooli hambapesulaulu noodid ja sõnad


PEREARSTIDELE JA LAPSEVANEMATELE

Loading...

Hammaste tervena hoidmise juhend kuni 1-aastase lapse vanemale
Hammaste tervena hoidmise juhend väikelapse vanemale
"Sinu lapse hammaste rõõmuks" voldik


HAMBAPESUKALENDER

Loading...

Kalender nuputamisvihik hambapesupäevik


MATERJALID

Loading...

Suukooli värvimislehed
Plakat "Hammas vajab hoolitsust"
Hambatrauma plakat "Pane jäävhammas kohe oma kohale tagasi!"
Kõik materjalid


KASULIKKU LUGEMIST

Suuhügieeni võtted
Hamba- ja igemehaigused
Hambatrauma: Päästa oma hammas!
Hambasõbralik toitumine
Varajane ortodontiline ravi
Suuhingamine
Fluoriid
Ksülitool


MULTIKAD

Miks on vaja hammastel puhata?

Miks on magus hammastele halb?

Miks peab käima kord aastas hambaarsti juures?

Miks võtta pärast sööki lonks vett?


LOENGUD LASTEAEDADES JA KOOLIDES

Lasteaed
Kool


HAMBAARST, SUUHÜGIENIST



Lugupeetud hambaarst, suuhügienist või assistent

Tervisekassa ja Eesti Hambaarstide Liidu koostöös toimiv projekt “Laste hammaste
tervis” on rohkem tuntud nimega Suukool. Projekti tegevused on väga
mitmekülgsed: materjalide väljatöötamine, tootmine, levitamine, loengute
pidamine, kampaaniate korraldamine, üritustel osalemine, mitmesuguste
partneritega (ämmaemandad, pereõed, õppeasutuste meditsiinitöötajad, õppe- ja
teadusasutused jpt) kontaktide loomine ja koostöö, et laste ja ka nende vanemate
teadmised suutervisest ning tervislikust käitumisest täieneksid pidevalt.

Püüame jõuda kõikide vanusegruppideni, alates rasedast naisest kuni
vanavanemateni välja, jõudmaks ühiselt suure eesmärgini ‒ et tulevikus kasvaksid
Eestis tervete hammastega lapsed. Selleks vajame professionaalide abi.

Loe edasi


VIDEOTE ALLALAADIMINE

Suukooli õppematerjalide hulka kuuluvad ka animatsioonid ja videod, mis on
suunatud lastele ja täiskasvanutele. Materjalid on tasuta ning neid on lubatud
muutmatul kujul piiramatult kasutada õppe- ja teavituseesmärkidel. Materjale on
keelatud kasutada raha teenimise eesmärgil, reklaamides ning postitada neid oma
nime alt sotsiaalmeediasse. Alati on aga lubatud ja oodatud Suukooli postituste
jagamine.

Materjalide nimekiri uueneb pidevalt, ning kui soovid saada infot uue materjali
lisamise kohta, palun liitu meie uudiskirjaga.

Soovin saada juurdepääsu failidele


MIS ON SUUKOOL.EE?

Suukoolist saate teada, kuidas hoida enda ja oma lapse hambaid tervena. Suukool
on mõeldud eelkõige kõigile, kes puutuvad kokku lastega: lapsevanematele,
vanavanematele, õpetajatele, kasvatajatele, hooldajatele jne. See on
Tervisekassa projekti "Laste hammaste tervis" veebilehekülg. Projekti eesmärgiks
on tõsta teadlikkust suutervisest, et Eestis kasvaksid tervete hammastega
lapsed.


JÄLGI MEID VEEBIS

/suukool
@suukool.ee
/SuukoolTV
@suukool_ee




 * Mis on Suukool.ee?
 * Suukooli äpp
 * Lapsele ja vanemale
   * Rase
   * Imik
   * Väikelaps
   * Koolilaps
   * Hambatrauma
   * Suuhügieeni võtted
   * Hambasõbralik toitumine
   * Hamba- ja igemehaigused
   * Suuhingamine
   * Varajane ortodontiline ravi
   * Fluoriid
   * Ksülitool ja erütritool
   * Erivajadusega inimese hammaste tervis
   * Hambakalender
 * Suukooli hambapesu
 * Loengud lasteaedades
 * Loengud koolides
 * Hambaarst, suuhügienist
 * Allalaetavad ja väljaprinditavad materjalid